Nahk moodustab olulise osa meie kehast. Nahk kaitseb meid välismaailma eest, hoiab kehatemperatuuri, sünteesib vajalikku D-vitamiini. Samas on nahk tundlik ning vajab tervena püsimiseks meie hoolt ja tähelepanu.
Naha ehitus
Meie suurimal organil on kolm selgelt eristatavat osa.
- Marrasknahk ehk epidermis on naha välimine kiht. Epidermise pindmist osa nimetatakse sarvkihiks ning see toimib kui füüsiline barjäär, mis kaitseb keha välisärrituse, nt pakase, UV-kiirte ja infektsioonide eest.
- Dermis ehk pärisnahk on naha keskmine kiht, kus paiknevad välist kihti varustavad veresooned. Pärisnahas asuvad ka karvanääpsud, higinäärmed ja närvilõpmed.
- Hüpodermis on naha kõige sügavam ja paksem kiht, mis sisaldab rasvarakke. Need moodustavad energiavaru ning võimaldavad keha soojusregulatsiooni.
Naha roll
Nahk on organismi suurim elund ning see täidab mitmeid ülesandeid. Naha peamine roll on kaitsta organismi muuhulgas füüsiliste ärritajate, nt hõõrdumise, kemikaalide, infektsioonide ja kahjulike UV-kiirte eest. Lisaks sellele, et nahk kaitseb meid välismõjude eest, on tegu suurima meeleelundiga ning me saame nahas paiknevate närvilõpmete kaudu ümbritseva maailma kohta rohkelt informatsiooni. Nahk tunneb kuuma, külma ja valu, kuid ka sõprade ja lähedaste puudutusi.
Naha teine oluline ülesanne on soojusregulatsioon. Meie nahk sisaldab ligikaudu 2-5 miljonit higinääret ning kuuma ilmaga võib inimene päevas higistada 10 liitrit või enamgi, et organismi jahutada. Külma korral väheneb nahas higi tootmine ning vereringe, et hoida soojust siseorganites.